Leonid Stolovitš (Леонид Наумович Столович) (sündinud 22. juulil 1929 Leningradis) on juudi päritolu venekeelne Eesti filosoof ja luuletaja,Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Tema peamised uurimisvaldkonnad on esteetika ja aksioloogia.
Stolovitš on lõpetanud Leningradi ülikooli 1952. aastal ning töötanud Tartu Ülikoolis alates 1953. aastast. 1955. aastal kaitses ta Leningradi ülikoolis kandidaadiväitekirja filosoofias teemal "Некоторые вопросы эстетической природы искусства" ("Kunsti esteetilise loomuse mõningaid probleeme"), 1965. aastal doktoriväitekirja teemal "Проблема прекрасного и общественный идеал". Ta on filosoofiadoktor aastast 1966, professor aastast 1967 ning emeriitprofessor aastast 1994.
1980. aastail uuris Stolovitš Tartu ülikooli kunagise Kanti-arhiivi (nn Tartu Kantiana) ajalugu. 1895. aastal anti arhiiv Kanti teoste akadeemilise väljaande tarbeks Saksamaale ning jäigi sinna. Stolovitš avastas arhiivi Berliinist, mis viis selle tagastamiseni Tartusse 1995. aastal.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumise aegadel osales Stolovitš Rahvarinde tegevuses.
Thursday, May 3, 2012
Heinrich Wölfflin
Heinrich Wölfflin (21. juuni 1864, Winterthur – 19. juuli 1945 Zürich) oli Šveitsi kunstiteadlane.
Heinrich Wölfflin oli klassikalise filoloogi Eduard Wölfflini poeg. Isa oli Müncheni ülikooli õppejõud, kes aitas asutada ladina keele kokkuvõtlikku projekti Thesaurus Linguae Latinae, mis algas 1894 ja lõpeb eeldatavasti 2050. aasta paiku.
Heinrich Wölfflin õppis Baseli ülikoolis Jacob Burckhardti käe all ajalugu ja kunstiajalugu, Berliini ülikoolis filosoofiat ning Müncheni ülikoolis kunstiajalugu ja filosoofiat. Õpingud lõppesid 1886 Hegeli filosoofiast mõjutatud väitekirja kaitsmisega teemal "Prolegomena zu einer Psychologie der Ardhitektur" ("Sissejuhatus arhitektuuripsühholoogiasse"). Tänapäeval peetakse seda üheks kunstipsühholoogiale aluse pannud tekstidest.
Aastal 1893 sai temast oma õpetaja Burckhardti järglane kunstiajaloo professorina Baseli ülikoolis. Ta töötas ka 1901–1912 Berliini ülikoolis ja1912–1924 Zürichi ülikoolis. Tema õpilaste seas olid August Grisebach, Ernst Gombrich, Kurt Gerstenberg, Carl Einstein, Hermann Beenken,Ernst Gall, Hans Rose ja Wilhelm Worringer.
Berliini ülikoolis tutvus ta Adolph Goldschmidtiga, kellega tal kujunes püsiv erialane kirjavahetus.
Wölfflini kolm peateost on "Renaissance und Barock" ("Renessanss ja barokk", 1888), "Die Klassische Kunst" ("Klassikaline kunst", 1898) ja "Kunstgeschichtliche Grundbegriffe" ("Kunstiajaloo põhimõtted", 1915). Need teosed on olulised tänapäevalgi.
Heinrich Wölfflin oli klassikalise filoloogi Eduard Wölfflini poeg. Isa oli Müncheni ülikooli õppejõud, kes aitas asutada ladina keele kokkuvõtlikku projekti Thesaurus Linguae Latinae, mis algas 1894 ja lõpeb eeldatavasti 2050. aasta paiku.
Heinrich Wölfflin õppis Baseli ülikoolis Jacob Burckhardti käe all ajalugu ja kunstiajalugu, Berliini ülikoolis filosoofiat ning Müncheni ülikoolis kunstiajalugu ja filosoofiat. Õpingud lõppesid 1886 Hegeli filosoofiast mõjutatud väitekirja kaitsmisega teemal "Prolegomena zu einer Psychologie der Ardhitektur" ("Sissejuhatus arhitektuuripsühholoogiasse"). Tänapäeval peetakse seda üheks kunstipsühholoogiale aluse pannud tekstidest.
Aastal 1893 sai temast oma õpetaja Burckhardti järglane kunstiajaloo professorina Baseli ülikoolis. Ta töötas ka 1901–1912 Berliini ülikoolis ja1912–1924 Zürichi ülikoolis. Tema õpilaste seas olid August Grisebach, Ernst Gombrich, Kurt Gerstenberg, Carl Einstein, Hermann Beenken,Ernst Gall, Hans Rose ja Wilhelm Worringer.
Berliini ülikoolis tutvus ta Adolph Goldschmidtiga, kellega tal kujunes püsiv erialane kirjavahetus.
Wölfflini kolm peateost on "Renaissance und Barock" ("Renessanss ja barokk", 1888), "Die Klassische Kunst" ("Klassikaline kunst", 1898) ja "Kunstgeschichtliche Grundbegriffe" ("Kunstiajaloo põhimõtted", 1915). Need teosed on olulised tänapäevalgi.
Margit Säde
Margit Säde (sündinud 28. aprillil 1984 Võrus) on eesti kriitik.
Ta on õppinud Võru Kesklinna Gümnaasiumis, Miina Härma Gümnaasiumis ja Eesti Kunstiakadeemias (kunstiteadus) ning olnud Eesti Kunstiakadeemia galerii juhataja. Ta on teinud kaastööd galeriile Aatrium.
Aastal 2005 oli ta Pärnu Postimehe kultuurireporter.
Ta elab Reykjavíkis.
Ta on õppinud Võru Kesklinna Gümnaasiumis, Miina Härma Gümnaasiumis ja Eesti Kunstiakadeemias (kunstiteadus) ning olnud Eesti Kunstiakadeemia galerii juhataja. Ta on teinud kaastööd galeriile Aatrium.
Aastal 2005 oli ta Pärnu Postimehe kultuurireporter.
Ta elab Reykjavíkis.
Päikki Priha
Päikki Priha (sündinud 2. juulil 1948 Helsingis) on soome tekstiilikunstnik, kunstiteaduste doktor. Doktorikraadi teemal «Soome Käsitöö Sõprade Seltsi kirikutekstiilid» kaitses Päikki Priha 1991. aastal.
Päikki Priha on Soome Tarbekunsti kõrgkooli tekstiili- ja rõivadisaini professor.
Looming
Päikki Priha loominguline tegevus algas kohe pärast Tarbekunsti kõrgkooli lõpetamist 1972. aastal. Tema loomingut on paljudes ühiskondlikes hoonetes.
Alates 1982. aastast on Päikki Priha kavandanud kirikutekstiile ligikaudu 40 kirikule, sealhulgas Kuopio, Helsingi, Lapua, Tampere ja Espoo piiskopkondade piiskopirõivad.
Aastatel 1998 –2004 kavandas ta kirikutekstiilid Helsingi toomkiriku, selle kabeli ja krüpti jaoks.
Päikki Priha on Soome Tarbekunsti kõrgkooli tekstiili- ja rõivadisaini professor.
Looming
Päikki Priha loominguline tegevus algas kohe pärast Tarbekunsti kõrgkooli lõpetamist 1972. aastal. Tema loomingut on paljudes ühiskondlikes hoonetes.
Alates 1982. aastast on Päikki Priha kavandanud kirikutekstiile ligikaudu 40 kirikule, sealhulgas Kuopio, Helsingi, Lapua, Tampere ja Espoo piiskopkondade piiskopirõivad.
Aastatel 1998 –2004 kavandas ta kirikutekstiilid Helsingi toomkiriku, selle kabeli ja krüpti jaoks.
Tor Helge Kjellin
Tor Helge Kjellin [tuur h'elje tšell'i:n] (tavaliselt kasutas nime Helge Kjellin) (24. aprill 1885 Stora kil, Kil, Värmland, Rootsi – 17. oktoober 1984 Filipstad, Värmland, Rootsi) oli rootsi kunstiajaloolane ja Tartu Ülikooli esimene kunstiajaloo professor aastatel 1922–1924.
Haridustee ja teadustegevus Rootsis kuni 1922
Tor Helge Kjellin sündis 24. aprillil 1885. aastal Rootsis, Stora Kili külas, Värmlandis, talupidaja Gustav Victor Kjellini ja Maria Josefina Ömani pojana. 1894-1902.a õppis ta Norrmalmi Kõrgemas Ladinakoolis ja asus 1903. aastal tööle Rootsi Kuninglikku Raudteevalitsusse.1907. aastal astus ta Uppsala Ülikooli, kus õppis teoreetilist filosoofiat, kirjanduse ajalugu ja poeetikat, ülemastmes aga kunstiajalugu ja -teooriat dotsent Johnny Roosvali juures ning lõpetas filosoofiakandidaadi kraadiga 1913. aastal. 1914. aastal jätkas ta õpinguid Lundi Ülikoolis ning kaitses 31. märtsil 1917. aastal Ewert Wrangeli juhendamisel filosoofialitsentsiaadi (lic. phil) kraadi kunstiajaloo ja –teooria erialal. See võimaldas tal samas ülikoolis alustada akadeemilist karjääri kunstiajaloo dotsendina. Juba järgmisel aastal kaitses ta oma doktoritööd 19. sajandi Rootsi portreemaalija Uno Troili loomingu kohta. 1919. aasta oktoobris ja novembris ning 1920. aasta oktoobris oli ta Lundi Ülikooli kunstiajaloo- ja teooria professor. Ülikooliõpingute ajal osales ta paljudel uurimistöödel Gotlandi, Skåne, Upplandi jaVärmlandi kirikutes. Enne Tartusse tulekut töötas ta Malmö muuseumis ja Lundi Kunstimuuseumis ning osales Lundi Ülikooli Kunstimuuseumi näituste koostamisel.
Haridustee ja teadustegevus Rootsis kuni 1922
Tor Helge Kjellin sündis 24. aprillil 1885. aastal Rootsis, Stora Kili külas, Värmlandis, talupidaja Gustav Victor Kjellini ja Maria Josefina Ömani pojana. 1894-1902.a õppis ta Norrmalmi Kõrgemas Ladinakoolis ja asus 1903. aastal tööle Rootsi Kuninglikku Raudteevalitsusse.1907. aastal astus ta Uppsala Ülikooli, kus õppis teoreetilist filosoofiat, kirjanduse ajalugu ja poeetikat, ülemastmes aga kunstiajalugu ja -teooriat dotsent Johnny Roosvali juures ning lõpetas filosoofiakandidaadi kraadiga 1913. aastal. 1914. aastal jätkas ta õpinguid Lundi Ülikoolis ning kaitses 31. märtsil 1917. aastal Ewert Wrangeli juhendamisel filosoofialitsentsiaadi (lic. phil) kraadi kunstiajaloo ja –teooria erialal. See võimaldas tal samas ülikoolis alustada akadeemilist karjääri kunstiajaloo dotsendina. Juba järgmisel aastal kaitses ta oma doktoritööd 19. sajandi Rootsi portreemaalija Uno Troili loomingu kohta. 1919. aasta oktoobris ja novembris ning 1920. aasta oktoobris oli ta Lundi Ülikooli kunstiajaloo- ja teooria professor. Ülikooliõpingute ajal osales ta paljudel uurimistöödel Gotlandi, Skåne, Upplandi jaVärmlandi kirikutes. Enne Tartusse tulekut töötas ta Malmö muuseumis ja Lundi Kunstimuuseumis ning osales Lundi Ülikooli Kunstimuuseumi näituste koostamisel.
Wilhelm Neumann
Johann Wilhelm Carl Neumann (5. oktoober 1849 Mecklenburg-Schwerini hertsogkond, Grevesmühlen – 6. märts 1919 Riia) oli saksa päritolu Liivimaa arhitekt ja kunstiajaloolane.
Elulugu
Wilhelm Neumann sündis 1849. aastal Mecklenburg-Schwerini hertsogkonnas Grevesmühleni linnas kaupmehe perekonnas. 14-aastaselt alustas Wilhelm Neumann tööd Vitebski raudtee Daugavpilsi (tol ajal Dvinski ehk Dünaburgi) projekteerimisbüroos. Wilhelm Neumann oli iseõppija, kunstiajalugu õppis ta iseseisvalt tuntud Karlsruhe kunstiajaloo professori Wilhelm Lübke nõuannete järgi, kuid 1875. aastal esitas ta avalduse Peterburi kunstiakadeemiasse vabakutselise kunstniku nimetuse saamiseks arhitektuuri alal, et ta aga ei vallanud vene keelt suulise eksami andmiseks piisavalt hästi, sai ta küll vabakutselise kunstniku nimetuse, kuid arhitekti tunnistust ja ametlikku diplomit talle ei antud.
Elulugu
Wilhelm Neumann sündis 1849. aastal Mecklenburg-Schwerini hertsogkonnas Grevesmühleni linnas kaupmehe perekonnas. 14-aastaselt alustas Wilhelm Neumann tööd Vitebski raudtee Daugavpilsi (tol ajal Dvinski ehk Dünaburgi) projekteerimisbüroos. Wilhelm Neumann oli iseõppija, kunstiajalugu õppis ta iseseisvalt tuntud Karlsruhe kunstiajaloo professori Wilhelm Lübke nõuannete järgi, kuid 1875. aastal esitas ta avalduse Peterburi kunstiakadeemiasse vabakutselise kunstniku nimetuse saamiseks arhitektuuri alal, et ta aga ei vallanud vene keelt suulise eksami andmiseks piisavalt hästi, sai ta küll vabakutselise kunstniku nimetuse, kuid arhitekti tunnistust ja ametlikku diplomit talle ei antud.
Thursday, April 26, 2012
Jaak Kangilaski
Jaak Kangilaski (sündinud 10. detsembril 1939 Viljandis) on eesti kunstiajaloolane.
Haridus
Jaak Kangilaski lõpetas 1958. aastal Tallinna 10. Keskkooli ning 1963. aastal Tartu Ülikooli ajaloolase ja kunstiajaloolasena. Aastal 1969kaitses ta samas kunstiteaduste kandidaadi kraadi.
Haridus
Jaak Kangilaski lõpetas 1958. aastal Tallinna 10. Keskkooli ning 1963. aastal Tartu Ülikooli ajaloolase ja kunstiajaloolasena. Aastal 1969kaitses ta samas kunstiteaduste kandidaadi kraadi.
Sirje Helme
Sirje Helme (sünninimi Sirje Reitel; sündinud 1. jaanuaril 1949 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane ja -kriitik.
Sirje Helme lõpetas 1967. aastal Tallinna 21. Keskkooli ja 1973. aastal Tartu Ülikooli kunstiajaloolasena.
Ta on töötanud kirjastuses Kunst almanahhi "Kunst" toimetajana, peatoimetaja ja direktorina ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhatajana; olnud külalisõppejõud Tartu Ülikoolis jaEesti Kunstiakadeemias.
Alates 2005. aastast on Sirje Helme Kumu direktor. Alates 1. jaanuarist 2009 asus ta viieks aastaks tööle Eesti Kunstimuuseumi direktorina.
Sten Ingvar Karling
Sten Ingvar Karling (13. jaanuar 1906 Barberton, Ohio – 10. detsember 1987 Stockholm) oli rootsi kunstiteadlane ja kunstikriitik.
Aastatel 1933–1941 oli ta kunstiajaloo professor Tartu ülikoolis. Aastal 1947 sai ta kunstiajaloo professoriks Stockholmi ülikoolis ja püsivaks sekretäriks Rootsi Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias. Tema auks on korraldatud mitu teaduskonverentsi, 1999. aastal ilmus tema teadustööde mõjul artiklikogumik „Sten Karling and Baltic Art History“. Ta oli Korp! Sakala vilistlane.
Õpilased Tartu Ülikoolis. Doktorikraadiga lõpetajad
Aastatel 1933–1941 oli ta kunstiajaloo professor Tartu ülikoolis. Aastal 1947 sai ta kunstiajaloo professoriks Stockholmi ülikoolis ja püsivaks sekretäriks Rootsi Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias. Tema auks on korraldatud mitu teaduskonverentsi, 1999. aastal ilmus tema teadustööde mõjul artiklikogumik „Sten Karling and Baltic Art History“. Ta oli Korp! Sakala vilistlane.
Õpilased Tartu Ülikoolis. Doktorikraadiga lõpetajad
Julius Genss
19. SAJANDI BALTISAKSA KUNSTI UURIJA
Artikli teema pole valitud juhuslikult. Autori kasutuses on küllaltki huvitavad fragmendid
J.Genssi arhiivist, milles leidub baltisaksa kunsti käsitlevaid avaldamata materjale. Juulius Genssi
mitmekülgsest tegevusest kollektsionäärina, kunsti populariseerijana ja bibliograafina tuli
paratamatult valida kitsam lõik, mis aga iseloomustab teda kui uurijat küllaltki hästi.
Kontaktid baltisaksa kunstnikega tekkisid Julius Genssil varakult, juba sajandi algaastatel.
Tema esimeseks maaliõpetajaks oli baltisaksa kunstnik Elsbeth Rudolf (1861-1942), kes oli üsna
arvestatav portretist ning oskas meisterlikult kopeerida renessansiajastu ja 17. sajandi kunstnike
maale.
1
Rudolfilt sai ta põhjalikke teadmisi maali tehnoloogia ja kompositsiooni alalt, mis
võimaldas tal heade tulemustega kopeerida populaarseid maale. Mäletan J. Genssi koopiaid nii
erinevate kunstnike töödest nagu I. Levitan ja P. Gauguin. Ometi on J. Genssi lähem tutvus
baltisaksa kunstiga seotud kodusõja aastatega, tema tegevusega 1919. a. alguses Tartus Töörahva
Kommuuni "Kunsti ja kirjanduse kogude kaitse osakonnas" ja "Lõuna-Eesti kunstikaitse
toimkonnas".
Artikli teema pole valitud juhuslikult. Autori kasutuses on küllaltki huvitavad fragmendid
J.Genssi arhiivist, milles leidub baltisaksa kunsti käsitlevaid avaldamata materjale. Juulius Genssi
mitmekülgsest tegevusest kollektsionäärina, kunsti populariseerijana ja bibliograafina tuli
paratamatult valida kitsam lõik, mis aga iseloomustab teda kui uurijat küllaltki hästi.
Kontaktid baltisaksa kunstnikega tekkisid Julius Genssil varakult, juba sajandi algaastatel.
Tema esimeseks maaliõpetajaks oli baltisaksa kunstnik Elsbeth Rudolf (1861-1942), kes oli üsna
arvestatav portretist ning oskas meisterlikult kopeerida renessansiajastu ja 17. sajandi kunstnike
maale.
1
Rudolfilt sai ta põhjalikke teadmisi maali tehnoloogia ja kompositsiooni alalt, mis
võimaldas tal heade tulemustega kopeerida populaarseid maale. Mäletan J. Genssi koopiaid nii
erinevate kunstnike töödest nagu I. Levitan ja P. Gauguin. Ometi on J. Genssi lähem tutvus
baltisaksa kunstiga seotud kodusõja aastatega, tema tegevusega 1919. a. alguses Tartus Töörahva
Kommuuni "Kunsti ja kirjanduse kogude kaitse osakonnas" ja "Lõuna-Eesti kunstikaitse
toimkonnas".
Subscribe to:
Posts (Atom)