Haridustee ja teadustegevus Rootsis kuni 1922
Tor Helge Kjellin sündis 24. aprillil 1885. aastal Rootsis, Stora Kili külas, Värmlandis, talupidaja Gustav Victor Kjellini ja Maria Josefina Ömani pojana. 1894-1902.a õppis ta Norrmalmi Kõrgemas Ladinakoolis ja asus 1903. aastal tööle Rootsi Kuninglikku Raudteevalitsusse.1907. aastal astus ta Uppsala Ülikooli, kus õppis teoreetilist filosoofiat, kirjanduse ajalugu ja poeetikat, ülemastmes aga kunstiajalugu ja -teooriat dotsent Johnny Roosvali juures ning lõpetas filosoofiakandidaadi kraadiga 1913. aastal. 1914. aastal jätkas ta õpinguid Lundi Ülikoolis ning kaitses 31. märtsil 1917. aastal Ewert Wrangeli juhendamisel filosoofialitsentsiaadi (lic. phil) kraadi kunstiajaloo ja –teooria erialal. See võimaldas tal samas ülikoolis alustada akadeemilist karjääri kunstiajaloo dotsendina. Juba järgmisel aastal kaitses ta oma doktoritööd 19. sajandi Rootsi portreemaalija Uno Troili loomingu kohta. 1919. aasta oktoobris ja novembris ning 1920. aasta oktoobris oli ta Lundi Ülikooli kunstiajaloo- ja teooria professor. Ülikooliõpingute ajal osales ta paljudel uurimistöödel Gotlandi, Skåne, Upplandi jaVärmlandi kirikutes. Enne Tartusse tulekut töötas ta Malmö muuseumis ja Lundi Kunstimuuseumis ning osales Lundi Ülikooli Kunstimuuseumi näituste koostamisel.
Kunstiajaloo professorina Tartu Ülikoolis
13. juunil 1921. aastal valiti Dr. Phil. Helge Kjellin Tartu Ülikooli Filosoofia-Keeleteaduskonna kunstiajaloo õppetooli professoriks, kuid Tartus asus ta tööle alles 1922.a jaanuaris. 26. jaanuaril pidas T. H. Kjellin Tartu Ülikooli aulas avaloengu: "Die mittelalterliche kirchliche Baukunst des Scandinaviens und ihre auswärtigen Verbindungen" (Skandinaavia keskaegne kiriklik ehituskunst ja selle välismaised sidemed). Sellest avaloengust võib järeldada, et H. Kjellin määratles enda missiooniks Eestis uurida Skandinaavia kunsti mõjusid Läänemere idakalda keskaegsele kunstile.
Enne 1919 kunstiajaloo professuuri Tartu Ülikoolis ei eksisteerinud ja kunstiajalugu oli senini õpetatud klassikalise filogoogia ja -arheoloogia õppetoolides. Eestikeelse rahvusülikooli asutamise nõukogu otsusel loodi Tartus Skandinaavia ülikoolide eeskujul ka "esteetika ja kunstiajaloo õppetool." Kuna Tartu Ülikoolis säilis ka klassikalise filoloogia õppetool, pidi kunstiajaloo professori tegevus sellest eristuma. Professori ülesanded polnud selgelt määratletud ja konkreetse sisu pidi õppetoolile andma valitav professor.
1919.a nähti asutamisnõukogus ette ka erialainstituudi rajamine kunstiajaloo õppetooli juurde. H. Kjellini nägemuses pidi kunstiajaloo seminaris asuma raamatu-, reproduktsioonide ja diapositiivide kogu ning toimuma õppetöö. Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Instituudi (ametlikult Kunstiajaloo Kabinet) asutamisdaatumiks võib lugeda 21. veebruari 1922, kuid tegutsemiseks vajalikud ruumid saadi 1922. a sügisel. Instituudi kogud koosnesid esialgu H. Kjellini isiklikest raamatutest, reprodest ja diapositiividest, mis olid vajalikud õppetöö läbiviimiseks. 1922.a suvel hakkas prof. Kjellin koguma uurimismaterjali Eesti keskaegse arhitektuuri uurimiseks. H. Kjellini eesmärk oli laiahaardeline - 1923.a nimetab ta "Eestimaa Ehitus- ja Kunstimälestiste Kogu," mis peab (ilmselt sarnaste kogude eeskujul Rootsis) koondama kõikvõimalikku pildi-, arhiivi- ja ehitusarheoloogilist materjali Eesti kunsti ja arhitektuurimälestiste kohta. Oma uurimishuvidest lähtuvalt keskendub H. Kjellin Lääne-Eesti ja Saaremaa keskaegsetele kirikutele, kus ta leidis kõige ilmsemaid seoseid Skandinaavia keskaegse kunstiga (eriti Gotlandi kirikutega). 1922.a sügisel kutsub Haridusministeerium professori spetsialistiks lagunemisohus Saaremaa Karja kiriku remonttöödele. Restaureerimise käigus kogub professor suure hulga materjali, mille põhjal avaldab 1928.a pärast Eestist lahkumist monograafia "Die Kirche zu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland" (Saaremaa Karja kirik ja selle sidemed Gotlandiga), mis on tema kõige mahukam uurimus Eesti kunsti ajaloost.
H. Kjellin töötas Tartus kokku viis semestrit. 1924. aasta veebruaris esitas ta Tartu Ülikooli valitsusele lahkumisavalduse. Lahkumise põhjuseks olid Tartu Ülikooli kitsad majanduslikud olud, mis ei võimaldanud professori ambitsioonide elluviimist. Põhjuseks võisid olla ka isiklikud pinged ja pidevad lahkarvamused Ülikooli valitsusega. 18. märtsil 1924. aastal vabastas Haridusministeerium professor Kjellini ametist alates sama aasta 1. septembrist.
1924-1926 pidas Tartu Ülikool Kjelliniga läbirääkimisi professorina jätkamiseks, kuid kokkuleppele ei jõutud. Seepeale otsustas Haridusministeerium 1926. a kunstiajaloo professuuri hoopis kaotada, kuid Ülikooli vastuseismisel jõuti kompromisslahenduseni - professuuri ei kaotatud, vaid see jäi vakantseks. Kunstiajaloo Kabinetti ei likvideeritud ja seal jätkasid töötamist Voldemar Vaga ja Helmi Saarmann.
Õpilased Tartu Ülikoolis
H. Kjellini juures tema Tartus viibimise perioodil vähem või enam kunstiajalugu õppinud üliõpilasi oli kokku 108. Vaid 7 neist tegid talle lõpueksami ülemastme (Laudatur) ulatuses (Irene Thomson, Elsbet Markus, Helmi Saarmann, Elfriede Simenson, Eva Pedriks, August Kruus ja Voldemar Vaga), keskastme (Cum Laude) ulatuses tegi lõpueksami 13 üliõpilast (Theodora Karro, Amanda Hallik, Agnes Stahl, Hilda Mühlberg, Magda Ehrenwert, Helene Masing, Linda Antje, Gustav Saar, Jaan Pert, Harry Mora, Ferdinand Leinbock, Berta Treufeldt ja Hilda Sule) ning alamastme (Approbatur) ulatuses 7 üliõpilast (Elfriede Möllits, Adelaida Lember, Hilda Taba, Selma Mitt, Sigrid Narbutt, Hildegard Pilli ja Julie Rõks)
Magistrikraadiga lõpetajad
Voldemar Vaga (1899-1999), lõpetas peaainega kunstiajaloos 1925. Magistrikraadi omistati 11.06.1926. Magistritöö: Die Architekten der Dorpater Universität. Ilmunud Tartus, 1926.
Elfriede Simenson (Epp Siimo), lõpetas peaainega kunstiajaloos 1926. Magistrikraadi omistati 14.03.1928. Magistritöö: Die Hermansfestung in Narwa. Beschreibung und Baugeschichte
Õpilased Tartu Ülikoolis. Diplomiga lõpetajad
Helmi Saarmann (Saadre), lõpetas peaainega kunstiajaloos 1925.
Elsbet Markus (Parek), lõpetas peaainega kunstiajaloos 1926. Kirjutas töö Järvamaa keskaegsetest kirikutest. Magistrikraadi ei omistatud.
Leonhard Soonberg (Leo Soonpää), lõpetas peaainega kunstiajaloos 1928.
Tunnustused
Kotkaristi teenetemärgi III klass, 1932
